Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda t\u00f5i keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u vastuskirjas ministeeriumile v\u00e4lja, et j\u00e4\u00e4tmevaldkonnas on mitmeid probleeme, mille lahendamiseks tuleb muu hulgas muuta erinevaid \u00f5igusakte, kuid eeln\u00f5us v\u00e4ljapakutud lahendused ei aita seatud eesm\u00e4rke efektiivselt t\u00e4ita. Samuti vajab eeln\u00f5u p\u00f5hjalikku m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi, sest praegune on pealiskaudne.<\/p>\n\n\n\n
Ettev\u00f5tjate ootus on, et keskkonnaministeerium pakuks v\u00e4lja lahendusi, mis ei suurenda \u00fcksnes riigieelarve tulusid, vaid aitaksid ka sisulisemalt lahendada j\u00e4\u00e4tmevaldkonna kitsaskohti. Kaubanduskoja hinnangul tuleb esimese prioriteedina tagada j\u00e4\u00e4tmevaldkonnas t\u00f5hus j\u00e4relevalve. Alles seej\u00e4rel on m\u00f5istlik hakata kehtestama uusi tasusid v\u00f5i t\u00e4iendavaid kohutusi j\u00e4\u00e4tmevaldkonna osapooltele.<\/p>\n\n\n\n
10 p\u00e4eva, et hinnata olulise m\u00f5juga eeln\u00f5ud<\/strong> Samuti ei ole m\u00f5istlik \u00f5igusloome praktika, kus ministeerium pakub probleemile v\u00e4lja lahenduse, kuid ei selgita ega n\u00e4ita anal\u00fc\u00fcsi, kuidas on sellise lahenduseni j\u00f5utud. L\u00e4bipaistva \u00f5igusloome tagamiseks on oluline v\u00e4lja tuua, milliseid alternatiive anal\u00fc\u00fcsiti probleemi lahendamiseks ning miks valiti just eeln\u00f5us sisalduv lahendus.<\/p>\n\n\n\n Plastpakendij\u00e4\u00e4tmetele saastetasu kehtestamine ei ole m\u00f5istlik<\/strong> Eestil ei ole v\u00f5imekust v\u00f5tta ringlusesse k\u00f5iki enamlevinud materjaliliike<\/strong> Lisaks toob koda v\u00e4lja, et ettev\u00f5tjad, kelle poolt turule lastud plastpakendite kogus sisaldub pakendiregistris, v\u00f5tsid 2019. aastal ringlusse 61 protsenti turule lastud plastpakendij\u00e4\u00e4tmetest. See on palju k\u00f5rgem n\u00e4itaja kui pakendiseadusest tulenev ringlussev\u00f5tu sihtarv (45%). Seega ei pruugi nende ettev\u00f5tjate puhul olla enam v\u00e4ga palju v\u00f5imalusi ringlussev\u00f5tu suurendamiseks.<\/p>\n\n\n\n Kaubanduskoja hinnangul tuleks suurendada ringlussev\u00f5ttu nende plastpakendij\u00e4\u00e4tmete osas, mis t\u00e4na pakendiregistris ei kajastu ning mida on enam kui 20\u00a0000 tonni. Samas eeln\u00f5u ei p\u00f6\u00f6ra sellele probleemile mingit t\u00e4helepanu ning koja hinnangul eeldavad eeln\u00f5u koostajad, et juba t\u00e4na ringlussev\u00f5tu sihtarvu t\u00e4itvad ettev\u00f5tjad peavad ringlussev\u00f5ttu suurendama 82 protsendini, et Eesti t\u00e4idaks 2025. aastaks vajalikud sihtarvud. Kolmandaks ringlussev\u00f5ttu p\u00e4rssivaks asjaoluks on see, et suur kogus plastpakendij\u00e4\u00e4tmeid (eelk\u00f5ige m\u00fc\u00fcgipakendid) j\u00f5uab segaolmej\u00e4\u00e4tmete hulka.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n
Koda taunib tugevalt keskkonnaministeeriumi \u00f5igusloomepraktikat, kus olulise m\u00f5juga eeln\u00f5ule ei ole eelnenud v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsust, m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs on pealiskaudne ning huvigruppidele on antud tagasiside andmiseks ebam\u00f5istlikult l\u00fchike k\u00fcmne t\u00f6\u00f6p\u00e4evane t\u00e4htaeg. Muu hulgas on pikem t\u00e4htaeg vajalik selleks, et esindusorganisatsioon saaks plaanitavad muudatused l\u00e4bi arutada oma liikmetega. N\u00e4iteks Kaubanduskoja liikmeskonda kuulub \u00fcle 3500 aktiivselt tegutseva ettev\u00f5tja ning eeln\u00f5u m\u00f5jutab otseselt hinnanguliselt \u00fchte kolmandikku liikmetest.<\/p>\n\n\n\n
Kaubanduskoja liikmete seas l\u00e4bi viidud k\u00fcsitlus n\u00e4itas, et 65 protsenti vastanutest ei toeta ringlusse v\u00f5tmata plastpakendij\u00e4\u00e4tmetele saastetasu kehtestamist. Koda t\u00f5i peamiste p\u00f5hjustena v\u00e4lja j\u00e4rgnevad punktid:<\/p>\n\n\n\n
Seletuskirja kohaselt tekkis Eestis 2019. aastal 57 467 tonni plastpakendij\u00e4\u00e4tmeid, kuid ettev\u00f5tjad deklareerisid pakendiregistris, et turule lasti vaid 35 202 tonni plastpakendij\u00e4\u00e4tmeid. Seega j\u00e4\u00e4b ca 40 protsenti turule lastud plastpakendij\u00e4\u00e4tmetest deklareerimata, ning kui kehtestatakse ringlusse v\u00f5tmata plastpakendij\u00e4\u00e4tmetele saastetasu 370 eurot tonni kohta, siis see suurendab veelgi motivatsiooni mitte deklareerida v\u00f5i deklareerida pakendiregistris praegusest v\u00e4iksemas mahus plastpakendij\u00e4\u00e4tmeid.
Seega suurendab uue saastetasu kehtestamine ausate ettev\u00f5tjate kulusid mitme miljoni euro v\u00f5rra aastas, kuid annab veelgi suurema eelise nendele isikutele, kes ei t\u00e4ida juba t\u00e4na pakendij\u00e4\u00e4tmete k\u00e4itlemisega seotud n\u00f5udeid.<\/li>
Uue tasu kehtestamine toob kaasa riski, et senisest rohkem isikuid j\u00e4tab plastpakendij\u00e4\u00e4tmed deklareerimata, deklareerivad tegelikkusest v\u00e4iksemas mahus, deklareerivad plastpakendij\u00e4\u00e4tmed v\u00e4hemalt osaliselt m\u00f5ne teise j\u00e4\u00e4tmekoodiga, v\u00f5i deklareerivaid muid j\u00e4\u00e4tmeid plastpakendij\u00e4\u00e4tmetena, et oleks v\u00f5imalik ringlussev\u00f5ttu suurendada.
Eeln\u00f5u ega seletuskiri ei ole nendele riskidele suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud ning ei sisalda \u00fchtegi meedet, mis suurendaks v\u00f5i t\u00f5hustaks pakendite valdkonnas j\u00e4relevalvet.<\/li>
Koda juhtis t\u00e4helepanu, et pakendiettev\u00f5tjad maksavad aastas taaskasutusorganisatsioonidele teenustasu ca 13 miljonit eurot. Muudatuse j\u00f5ustumisel v\u00f5ivad kulud aastas suureneda ca 2,4-4,4 miljoni euro v\u00f5rra.
Lisaks j\u00e4\u00e4b kojale arusaamatuks, miks on saastetasum\u00e4\u00e4r just 370 eurot tonni kohta. Eelk\u00f5ige tekib k\u00fcsimus, miks on arvutuste tegemisel v\u00f5etud arvesse pakendiregistris deklareeritud plastipakendij\u00e4\u00e4tmete kogus, mitte kogu turule lastud plastpakendij\u00e4\u00e4tmete kogus. 2019. aastal j\u00e4i ringlusse v\u00f5tmata ca 34 000 t plastpakendij\u00e4\u00e4tmeid. Kui eeldada, et riik soovib uue tasuga saada eelarvesse ca 4 miljonit eurot ning v\u00f5tta arvesse kogu ringlusse v\u00f5tmata plastpakendij\u00e4\u00e4tmed, siis peaks tasu suurus olema ca 120 eurot tonni kohta, mitte 370 eurot.<\/li>
Kaubanduskoja hinnangul v\u00f5imaldab uue saastetasu kehtestamine suurendada riigieelarve tulusid, kuid tulude prognoosimisel tuleks arvesse v\u00f5tta kahe asjaoluga, mis v\u00f5ivad v\u00e4hendada eeln\u00f5us prognoositud tulu. N\u00e4iteks v\u00f5ib muudatuse j\u00f5ustumisel v\u00e4heneda pakendiregistris deklareeritud plastpakendij\u00e4\u00e4tmete kogus, kui riiklik j\u00e4relevalve j\u00e4\u00e4b selles osas n\u00f5rgaks.
Samuti on probleemiks see, kui pakendiregistrisse hakatakse esitama ringlussev\u00f5tu t\u00f5endeid, kuigi tegelikku ringlussev\u00f5ttu ei ole toimunud v\u00f5i on toimunud t\u00f5endil n\u00e4idatust v\u00e4iksemas mahus. Kumbagi probleemi ei ole v\u00e4lja toodud seletuskirja m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi osas ega ole ka hinnatud, kuidas saaks selliseid negatiivseid m\u00f5jusid leevendada.<\/li>
N\u00e4iteks v\u00f5ib ettev\u00f5tjal tekkida kohustus maksta nii pakendiaktsiisi kui ka saastetasu, kui ettev\u00f5tja ei ole plastpakendij\u00e4\u00e4tmeid ringlusse v\u00f5tnud.<\/li>
Eeln\u00f5u seletuskirjas ei ole anal\u00fc\u00fcsitud ega p\u00f5hjendatud, miks on Eeln\u00f5u koostajate hinnangul uue tasu puhul tegemist keskkonnatasuga ning mitte maksu v\u00f5i aktsiisiga. Kui tegemist ei ole keskkonnatasuga, siis tuleb koja hinnangul sisuliselt kogu Eeln\u00f5u uuesti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada.
<\/li>
Seletuskirjas on toodud v\u00e4lja, et Euroopa Liidus on kokku lepitud, et iga liikmesriik peab maksma ringlusse v\u00f5tmata plastpakendij\u00e4\u00e4tme igalt kilogrammilt Euroopa Liidu \u00fchiskassasse 80 eurosenti. Lisaks on seletuskirjas kirjas, et plastpakendi omavahendi kasutuselev\u00f5tmine suurendab Eesti makset ELi eelarvesse 2021. aasta n\u00e4itel ligikaudu 11 miljoni euro v\u00f5rra.
Kaubanduskojale teadaolevalt ei tulene ELi \u00f5igusest, et liikmesriik peab siseriiklikult kehtestama plastimaksu, et uut osamakset rahastada. Kojale j\u00e4\u00e4b ebaselgeks, miks soovib riik seda rahastada just uue saastetasu arvelt. Kui riik on otsustanud seda teed minna, siis tekib k\u00fcsimus, et miks tuleb kogu summa katta ettev\u00f5tjatelt v\u00f5etavate tasude arvelt ning miks ei v\u00f5iks teatud osa summast tulla riigieelarvesse laekuvatest maksusutuludest.<\/li><\/ul>\n\n\n\n
Koda juhtis kirjas t\u00e4helepanu ka seletuskirjas sisalduvale valeinfole, et Eestis on plastmaterjalist pakendij\u00e4\u00e4tmete ringlusse v\u00f5tmise v\u00f5imekused tagatud k\u00f5igi enamlevinud materjaliliikide l\u00f5ikes ning tootmisv\u00f5imsused suuremad kui kohapeal tekkivad pakendij\u00e4\u00e4tmete kogused.<\/p>\n\n\n\n