{"id":352,"date":"2017-10-03T19:35:29","date_gmt":"2017-10-03T19:35:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.1aruandlus.ee\/?p=352"},"modified":"2020-11-17T11:07:52","modified_gmt":"2020-11-17T09:07:52","slug":"pakendiaruandlus-puhendavad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/pakendiaruanne\/pakendiaruandlus-puhendavad\/","title":{"rendered":"Pakendiaruandlus: kas eesm\u00e4rgid p\u00fchendavad abin\u00f5ud?"},"content":{"rendered":"

Pakendiseadusega kehtestatav ettev\u00f5tjate maksu- ja halduskoormuse oluline t\u00f5us suurendaks seadusest k\u00f5rvalehiilimise t\u00f5en\u00e4osust.<\/h2>\n
\n
\n

V\u00e4ga suur osa ettev\u00f5tlusest on rohkemal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral seotud pakendite tarbimisega. Seega puudutavad pakendiaruandlust reguleeriva pakendiseaduse plaanitavad muudatused paljusid ettev\u00f5tjaid, aga ka nende pakutavate toodete tarbijaid, kes aruandlusega seotud kulud tooteid tarbides kinni maksavad. Juba kehtestatud pakendiseaduse muudatustest, nende m\u00f5just ettev\u00f5tjatele ja uue plaanitava pakendiseaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses p\u00fcstitatud eesm\u00e4rkidest ja t\u00f5statatud probleemidest ning nende kavandatavatest lahendustest annamegi k\u00e4esolevas artiklis \u00fclevaate.<\/p>\n

Viimasel paaril aastal on pakendiaruandluses aset leidnud suured muutused. Need muutused tulenevad pakendiseaduse muudatustest. Tavaliselt k\u00fclvavad suured muudatused ja \u00fcmberkorraldused \u00fchiskonnas erimeelsusi ja segadust ning sellistest tagaj\u00e4rgedest ei p\u00e4\u00e4senud ka pakendiaruannete pidajad ehk pakendiettev\u00f5tjad ja pakendiarvestust kontrollivad audiitorid.<\/p>\n

Kuigi pakendiseadus on eksisteerinud juba aastast 2005, ei p\u00f6\u00f6ratud sellele seaduse kehtima hakkamise algusaastatel suuremat t\u00e4helepanu. Alates 2014. aastast hakkas keskkonnaministeerium pakendiseaduses ning sellega seotud \u00f5igusaktides ja pakendiaruandluse korralduses rohkem p\u00f5him\u00f5ttelisi muudatusi tegema. See tegevus kulmineerus 1. jaanuaril 2015. aastal j\u00f5ustunud kehtima hakanud pakendiseaduse muudatusega, mis t\u00f5i endaga kaasa mitu olulist muudatust nii pakendiettev\u00f5tja kui ka audiitorite jaoks.<\/p>\n

Eelnimetatud seadusemuudatuse vajalikkust toetas statistikaameti uuring, mille tulemusena selgus, et aastail 2010\u20132014 on Eesti turule toodud pakendite kogus kasvanud 40%. Inimese kohta tarbiti 2014. aastal Eestis 170 kg pakendit aastas. Selle n\u00e4itaja kohaselt oleme Euroopa Liidus pakendi tarbimise koguselt \u00fche inimese kohta kuuendal kohal. Eestit edestavad pakendite tarbimises vaid Saksamaa, Luksemburg, Itaalia, Iirimaa ja Prantsusmaa, kus ostuj\u00f5ud on pea kaks korda k\u00f5rgem kui Eestis.<\/p>\n

<\/h2>\n

2015. aastast kehtivate pakendiseaduse muudatuste m\u00f5ju ettev\u00f5tjate majandustegevusele<\/h2>\n

Kuigi pakendiarvestuse pidamise n\u00f5ue oli aastaks 2015 kehtinud Eestis enam kui k\u00fcmme aastat, laienes auditeerimiskohustus uue, 2015. aastal kehtima hakanud pakendiseaduse<\/a> \u00a7 1 lg 19 kohaselt k\u00f5ikidele \u00fchingutele ja organisatsioonidele, kelle kalendriaasta jooksul Eestisse m\u00fc\u00fcgiks toodud pakendatud kauba, toodete v\u00f5i Eestis majandustegevuse k\u00e4igus t\u00e4iendavalt pakendatud toodete pakendite pakkematerjali kogus \u00fcletas plastpakendi puhul 100 kg ja\/v\u00f5i muust materjalist pakkematerjali kogus 200 kg.<\/p>\n

Uute kehtima hakanud pakendiauditi piirm\u00e4\u00e4rade Pakendiauditi piirm\u00e4\u00e4rade langetamise t\u00f5ttu pidi pakendiauditi tellima hinnanguliselt 1500\u20132000 uut ettev\u00f5tet. See ei olnud aga ettev\u00f5tjatele vastuv\u00f5etav, sest pakendiaruandluse audiitorkontrolli kohustuslikuks tegemine kergitas ettev\u00f5tjate halduskoormust ning t\u00f5i t\u00e4iendavad v\u00e4ljaminekud eelk\u00f5ige just mikro- ja v\u00e4ikese suurusega ettev\u00f5tetele. Sel teemal v\u00f5ttis ka meedias s\u00f5na mitu Eestis tuntud v\u00e4ikeettev\u00f5tte juhti. N\u00e4iteks Jaanihanso siidrivabriku omaniku Alvar Roosimaa s\u00f5nul suurendasid seadusemuudatusest tulenevad n\u00f5uded ettev\u00f5tte kulusid kokku umbes 1500 euro v\u00f5rra aastas.<\/p>\n

Lisaks kerkis \u00fcles k\u00fcsimus, kas riik ei peaks suunama oma kontrolliv\u00f5imekust hoopis selle kindlaks tegemisele, kes on need ebaausad ettev\u00f5tjad, kes pakendiaruandlust ei koosta ega esita. Kujunenud olukorras j\u00e4i mulje, et riik karistab suurema halduskoormusega korralikke ettev\u00f5tjaid.<\/p>\n

Samuti tekitas uue seadusemuudatuse puhul audiitorite seas negatiivset vastukaja pakendiaruannete auditeerimise t\u00e4htaja kokkulangemine majandusaasta aruannete auditeerimise t\u00e4htajaga. 2016. aasta m\u00e4rtsis j\u00f5ustus selle tulemusena pakendiregistri p\u00f5him\u00e4\u00e4ruse muudatus, millega pikendati pakendiandmete registrisse esitamise t\u00e4htaega 1. septembrini \u00a0\u2013 varasema 30. juuni asemel. Lisaks eel\u00f6eldule j\u00f5ustus ka audiitorkontrolli piirm\u00e4\u00e4ra muudatus: varasem 200 kg piirm\u00e4\u00e4r asendati 5000 kg piirm\u00e4\u00e4raga. Uus piirm\u00e4\u00e4r j\u00f5ustus 1. jaanuaril 2016. See seadusemuudatus v\u00e4hendas v\u00e4ikeettev\u00f5tjate halduskoormust oluliselt, kuid ei vabastanud neid siiski 2015. a pakendiauditi l\u00e4biviimisest.<\/p>\n

<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n

Uus plaanitav pakendiseaduse eeln\u00f5u: t\u00f5statatud probleemid ja muudatuste eesm\u00e4rgid<\/h2>\n

2015. aasta alguses j\u00f5ustunud pakendiseadus ei rahuldanud ei seadusandjaid, pakendiaruannete pidajaid ega pakendiarvestust kontrollivaid audiitoreid ei seadusandjaid ega pakendiaruannete pidajaid ja pakendiarvestust kontrollivaid audiitoreid, mist\u00f5ttu otsustati, et pakendiarvestuse pidamises tuleks teha m\u00f5ned p\u00f5him\u00f5ttelised muudatused. Praegu on k\u00e4imas viimase paari aasta k\u00f5ige tulisemad vaidlused uue plaanitava pakendiseaduse eeln\u00f5u \u00fcmber, mis hakkab m\u00f5jutama pakendiarvestuse edasist tulevikku.<\/p>\n

Uue pakendiaktsiisi seaduse eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses on nimetatud esimese probleemina, et pakendiaktsiisi seaduse kohaselt on pakendatud kauba pakendi maksustamisel maksufookus suunatud tagaj\u00e4rgedele ehk pakendite taaskasutamisele, mitte probleemi ennetamisele ehk \u00fclearusele pakendamisele ja turule toodud pakendite koguse v\u00e4hendamisele.<\/p>\n

Lisaks eel\u00f6eldule on maksufookus suunatud taaskasutamata j\u00e4tmisele ehk tagaj\u00e4rgede likvideerimisele. J\u00e4rgides p\u00f5him\u00f5tet, et t\u00f5husam on s\u00fcndmust ennetada, peaks maksustama ka p\u00f5hjust ehk \u00fclearust pakendamist. Seel\u00e4bi v\u00e4heneks vajadus tegelda tagaj\u00e4rgedega \u2013 ressursi- ja energiamahuka pakendi kogumise, taaskasutamise ja ringlusse v\u00f5tmisega. Eeln\u00f5u kohaselt ei motiveeri praegune s\u00fcsteem pakendiettev\u00f5tteid pakendit v\u00e4hem turule tooma, vaid toetab taaskasutamisega seotud tegevusi. Kindlasti motiveerib osaliselt pakendamist piirama pakendi maksumus, kuid pakendi enda hind ei arvesta pakendi m\u00f5ju ulatusega keskkonnale ja selle keskkonnast k\u00f5rvaldamise v\u00f5i m\u00f5ju neutraliseerimise kuluga.<\/p>\n

Korduskasutust soodustab ka koduriigitootjaid eelistav tarbijak\u00e4itumine, mis on P\u00f5hjamaades palju enam levinud kui Eestis, kus domineerib hinnatundlik tarbijak\u00e4itumine. Suuremates riikides v\u00f5ib olla ka kohalike tootjate toodete (versus import) turuosa suurem, mis omakorda soodustab korduskasutust. Paljudes Euroopa Liidu riikides v\u00e4hendab pakendimassi ka v\u00e4ga levinud v\u00e4ljaspool kodu s\u00f6\u00f6mine, mille osa Eestis on tagasihoidlik.<\/p>\n

Pakendimassile avaldab m\u00f5ju ka kaubanduse struktuur. Eestis domineerivad kaubanduses supermarketid ning v\u00e4ikestest nn kodunurga-poodidest v\u00f5i otse talunikult-tootjalt ostetakse toidukaupu m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem. Suurtest poodidest tuleb kaubaga kaasa enamasti ka rohkem pakendeid. Samas ostetakse L\u00f5una-Euroopas palju kaupu turult pakendamata v\u00f5i v\u00e4heses pakendis.<\/p>\n

Riik \u00fcritab planeeritava seadusemuudatusega motiveerida pakendiettev\u00f5tjaid v\u00e4hendama turule toodud pakendite koguseid ja kasutama keskkonnahoidlikumaid pakendimaterjale ning suunata tarbijaid kasutama s\u00e4\u00e4stlikumalt ja keskkonnas\u00f5bralikumast materjalist valmistatud pakendit.<\/p>\n

Teiseks \u00fcritab uus eeln\u00f5u lahendada probleemi, mille kohaselt ei ole pakendiaktsiisi maksuobjekti haldamine piisavalt l\u00e4bipaistev. Pakendiettev\u00f5tete poolt turule toodud pakendite kogust ei suuda riik t\u00e4pselt tuvastada, mist\u00f5ttu ei saa piisavalt usaldusv\u00e4\u00e4rseks pidada ka taaskasutust ja ringlusse v\u00f5tmist kajastavaid andmeid. Riigi eesm\u00e4rk on saavutada l\u00e4bipaistvam maksus\u00fcsteem usaldusv\u00e4\u00e4rsete andmete ja kontrollitava maksuobjektiga. Seda \u00fcritab riik saavutada, muutes pakendi turule toomisega seotud andmete esitamise ning aktsiisi maksmise s\u00fcsteemi. Pakendiettev\u00f5te hakkab pakendiregistrile andmeid esitama korra kvartalis. Maksu- ja tolliamet ning taaskasutusorganisatsioonid hakkavad turule toodud pakendite kohta andmeid saama pakendiregistrilt.<\/p>\n

Kolmanda probleemina n\u00e4hakse seaduseeln\u00f5us seda, et praeguste seaduste kehtides ei ole pakendiaktsiisil fiskaalset m\u00f5ju, mis on klassikaliselt maksu \u00fcks peamisi eesm\u00e4rke. Olemasoleva s\u00fcsteemi haldamine on riigile v\u00e4ga kulukas. Samas on k\u00fcsitav pakendiaktsiisi keskkonnakaitsefunktsioon, kuna andmed, mille p\u00f5hjal on pakendite ringlusse v\u00f5tmist arvutatud, ei pruugi olla t\u00f5esed. Eesm\u00e4rk on lisada pakendiaktsiisile fiskaalne m\u00f5ju, maksustades turule toomist. Rahandusministeerium eeldab, et l\u00e4bi selle seadusemuudatuse laekub riigikassasse 15 miljonit eurot.<\/p>\n

<\/h2>\n

Turule toomise pakendiaktsiisi m\u00f5ju seatud eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele ja ettev\u00f5tlusele<\/h2>\n

Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda ei toeta riigi plaani kehtestada ettev\u00f5tjatele turule toomise pakendiaktsiisi, sest see ei aita koja hinnangul t\u00e4ita seaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses kirjeldatud keskkonnaalaseid eesm\u00e4rke. Pigem tekitab uue maksu kehtestamine ettev\u00f5tjatele liigset haldus- ja maksukoormust, suurendab seadusest k\u00f5rvalehiilimise t\u00f5en\u00e4osust ning on eelk\u00f5ige m\u00f5eldud riigikassa t\u00e4itmiseks.<\/p>\n

O\u00dc Saare Leib juhataja Janar Vaima s\u00f5nul on pakendeid kasutavad ettev\u00f5tjad juba praegu viimase piiri peal, rohkemat taluda on raske. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes maksab k\u00f5ik nimetatud kulud kinni tarbija.<\/p>\n

Praeguseks on teada, et valitsuskoalitsioon anal\u00fc\u00fcsib aasta jooksul pakendi- ja j\u00e4\u00e4tmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seej\u00e4rel edasised sammud. Kokkuv\u00f5tteks tuleb nentida, et pakendiaruandluses on viimaste aastate jooksul aset leidnud palju v\u00e4ga olulisi muutusi. Mis suunas areneb pakendiaruandlus edasi? Kas valitsus loobub m\u00f5ttest l\u00e4bi pakendiaktsiisi riigikassase lisaraha leida? Nendele k\u00fcsimustele saame vastuse loodetavasti l\u00e4hiajal. Positiivne on see, et ettev\u00f5tjaid on kuulda v\u00f5etud ja diskussioon k\u00e4ib selle nimel, et leitaks m\u00f5lema, nii seadusandja ehk riigi kui ka seaduse m\u00f5jutatava sihtr\u00fchma jaoks parim lahendus.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n

Autorid: Janno Roosimets ja Hans-Kristjan Aasma<\/p>\n

www.1Aruandlus.ee<\/a><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pakendiseadusega kehtestatav ettev\u00f5tjate maksu- ja halduskoormuse oluline t\u00f5us suurendaks seadusest k\u00f5rvalehiilimise t\u00f5en\u00e4osust. V\u00e4ga suur osa ettev\u00f5tlusest on rohkemal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral seotud pakendite tarbimisega. Seega puudutavad pakendiaruandlust reguleeriva pakendiseaduse plaanitavad muudatused paljusid ettev\u00f5tjaid, aga ka nende pakutavate toodete tarbijaid, kes aruandlusega seotud kulud tooteid tarbides kinni maksavad. Juba kehtestatud pakendiseaduse […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":20,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_themeisle_gutenberg_block_has_review":false,"footnotes":""},"categories":[13],"tags":[6,5],"class_list":["post-352","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-pakendiaruanne","tag-1aruandlus","tag-pakendiaruanne"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/352","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=352"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/352\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":918,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/352\/revisions\/918"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=352"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=352"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=352"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}