{"id":435,"date":"2018-10-01T19:35:13","date_gmt":"2018-10-01T19:35:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/?p=435"},"modified":"2020-11-16T01:24:44","modified_gmt":"2020-11-15T23:24:44","slug":"mis-saab-tekkinud-olmejaatmetest-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/muu\/mis-saab-tekkinud-olmejaatmetest-edasi\/","title":{"rendered":"Mis saab tekkinud olmej\u00e4\u00e4tmetest edasi?"},"content":{"rendered":"

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem v\u00e4ikesed olmej\u00e4\u00e4tmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmej\u00e4\u00e4tmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmej\u00e4\u00e4tmete kogused kas stabiliseerunud v\u00f5i isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist Eesti elanike j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus: nii suurt osa kui Eestis, ei p\u00f5letata olmej\u00e4\u00e4tmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas v\u00f5etakse ligi pool j\u00e4\u00e4tmetest materjalina taaskasutusse.<\/strong><\/p>\n

Sel laup\u00e4eval, 15. septembril toimub maailmakoristusp\u00e4ev<\/a>\u00a0ning korjame talgukorras taas kokku j\u00e4\u00e4tmeid, mis ei ole j\u00f5udnud pr\u00fcgikasti ega edasisse k\u00e4itlusse. K\u00fcmme aastat tagasi toimus esimene \u201eTeeme \u00c4ra\u201c. Kas ka Eestis on veel midagi \u00e4ra teha?<\/p>\n

J\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlejad koguvad kokku enamiku Eesti inimeste tekitatud olmej\u00e4\u00e4tmetest. Mis saab aga kokku kogutud j\u00e4\u00e4tmetest edasi? Sellest, et olmej\u00e4\u00e4tmete ladestamine on raiskamine, on saadud aru paljudes riikides, ka Eestis. Nii on j\u00e4\u00e4tmete pr\u00fcgilasse ladestamine k\u00fcmne aasta taguse ajaga v\u00f5rreldes drastiliselt langenud ning Eestis ladestatakse pr\u00fcgilatesse praegu vaid 12% olmej\u00e4\u00e4tmeid (2008. aastal 66%).<\/p>\n

Keskkonnahoidlikust ja ressursis\u00e4\u00e4stu vaatenurgast oleks \u00f5ige olmej\u00e4\u00e4tmed materjalina ringlusse v\u00f5tta. Kui kogu Eesti olmej\u00e4\u00e4tmete tekkinud kogus oli 2016. aastal Statistikaameti andmetel\u00a0 494 000 tonni, siis materjalina saadi sellest k\u00e4tte ja taaskasutati 138\u00a0000 tonni.\u00a0Keskkonnaagentuuri<\/a>andmetel ligi poole (64 000 tonni) sellest moodustasid paber ja papp. Teistest suurematest voogudest domineerisid klaas, mida saadi 28 000 tonni ja plast, mida v\u00f5eti taaskasutusse 12 000 tonni. Bioj\u00e4\u00e4tmeid kasutati 13 000 tonni.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Sekundaarsest toorainest toodete valmistamine on ka Eestis kasvav trend<\/strong><\/p>\n

Eestis on k\u00fcmneid ettev\u00f5tteid, mis kasutavad oma toodangus sorteeritud plasti-, klaasi,- paberi- ja muid j\u00e4\u00e4tmeid. Paberij\u00e4\u00e4tmetest toodetakse uut paberit ja pakendeid, klaasij\u00e4\u00e4tmetest uusi klaaspakendeid. Plastij\u00e4\u00e4tmetest toodetakse nii plastgraanuleid, mis on tooraineks t\u00f6\u00f6stusele, kui ka uusi tooteid, n\u00e4iteks ehitusmaterjale. 2015. aastal toodeti Eestis 24\u00a0miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses kaupu, mille tooraineks olid plasti-, klaasi- v\u00f5i paberij\u00e4\u00e4tmed. Neid kaupu ka eksporditi 8 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses. \u00dcheks oluliseks j\u00e4\u00e4tmete taaskasutuse tootegrupiks on ka protekteeritud rehvid, n\u00e4iteks toodeti Eestis 2015.\u00a0aastal protekteeritud rehve 7 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses ning eksporditi ligi 2 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses.<\/p>\n

Kui materjali edasiseks v\u00e4\u00e4rindamiseks Eestis v\u00f5imalus puudub v\u00f5i kui hinnad on mujal soodsamad, m\u00fc\u00fcakse teisest tooret (ka laiemalt kui jutuks olevad segaolmej\u00e4\u00e4tmeid v\u00f5i selle fraktsioone) edasiseks \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemiseks v\u00e4lismaale. N\u00e4iteks enamik kokku kogutud metallij\u00e4\u00e4tmetest eksporditakse, kuna metallisulatustehased Eestis puuduvad. Eurostati hinnangul eksportis Eesti 2016. aastal kokku 487 000 tonni \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldavaid j\u00e4\u00e4tmeid.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4tmete ringlusse v\u00f5tul on Eestis juba edusamme tehtud, kuid v\u00f5rreldes teiste Euroopa Liidu riikidega oleme olmej\u00e4\u00e4tmete osas siiski \u00fched v\u00e4ikseimad ringlusse v\u00f5tjad, 2016. aastal v\u00f5eti ringlusesse 31% t\u00f6\u00f6deldud olmej\u00e4\u00e4tmetest, samas kui Euroopa Liidu keskmine n\u00e4itaja on 46%. Kuhu siis Eestis kokku kogutud olmej\u00e4\u00e4tmed j\u00e4\u00e4vad? Kuigi materjalina taaskasutus on olmej\u00e4\u00e4tmete eelistatuim taaskasutusviis, saab olmej\u00e4\u00e4tmetest ka toota energiat. Eestis on v\u00f5imalus olmej\u00e4\u00e4tmete p\u00f5letamiseks ja nii oleme olukorras, kus \u00fcheski Euroopa riigis ei p\u00f5letata nii suurt osa k\u00e4ideldud\u00a0(k\u00e4itlemine = taaskasutus (ringlussev\u00f5tt materjalina + komposteerimine), p\u00f5letamine energia tootmiseks ja ladestamine pr\u00fcgilasse)<\/em>\u00a0olmej\u00e4\u00e4tmetest kui Eestis (EL keskmine 26%, Eestis 56%). 2016. aastal p\u00f5letati 242 000 tonni Eestis tekkinud olmej\u00e4\u00e4tmeid, millest toodeti 129 gigavatt-tundi elektrit ja 292 gigavatt-tundi soojust. See energia katab tinglikult v\u00e4iksema linna elektri- ja soojatarbe, t\u00e4psemalt 6% majapidamise elektritarbest ja 5% majapidamise soojatarbest.<\/p>\n

Olmej\u00e4\u00e4tmete p\u00f5letamisel on siiski ka varjuk\u00fcljed: j\u00e4rele j\u00e4\u00e4b tuhk, mida tuleb k\u00e4idelda, samuti j\u00e4\u00e4b kasutamata materjalides peituv potentsiaal. Olmej\u00e4\u00e4tmetest v\u00f5ib teatava koguse energiat saada ka p\u00f5letamata. Nii toodeti 2016. aastal 126 TJ biogaasi, millest toodeti 18,6 GWh elektrit ja 16,5 GWh soojust.<\/p>\n

\"\"

 <\/p>\n

Autor: Kaia Oras<\/strong>, Statistikaameti juhtivanal\u00fc\u00fctik<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem v\u00e4ikesed olmej\u00e4\u00e4tmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmej\u00e4\u00e4tmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmej\u00e4\u00e4tmete kogused kas stabiliseerunud v\u00f5i isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist Eesti elanike j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus: nii suurt osa […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":437,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_themeisle_gutenberg_block_has_review":false,"footnotes":""},"categories":[46],"tags":[7],"class_list":["post-435","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muu","tag-pakend"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=435"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/435\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":436,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/435\/revisions\/436"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/437"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}