T\u00e4navu pidid ettev\u00f5tted 2014. aasta kohta pakendiregistrile esmakordselt esitama auditeeritud pakendiaruande. Grant Thornton Balticu audiitorite l\u00e4biviidud auditite p\u00f5hjal v\u00f5ib v\u00e4lja tuua t\u00fc\u00fcpvead, mida ettev\u00f5tted pakendite arvestusel ja deklareerimisel tegid: n\u00e4iteks t\u00f5lgendati erinevalt, mida peab ja mida ei pea pakendina arvestama, samuti peeti pakendite arvestust valesti.<\/p>\n
Andmete esitamine pakendiregistrile oli kohustuslik k\u00f5ikidele pakenditega tegelevatele ettev\u00f5tetele, kes lasid k\u00e4ibele \u00fcle 100 kg plastist pakendi massi ja \u00fcle 200 kg muust materjalist pakendi massi aastas. Selle piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletas umbes 3000 ettev\u00f5tet, nii et neil oli pakendiettev\u00f5tetena kohustus esitada pakendiregistrile auditeeritud pakendiaruanne.
\nKuna auditeerimiskohustus kehtis esimest aastat, ei olnud k\u00f5ik ettev\u00f5tted valmis auditi tellimisega kaasnenud lisakuludeks ja -t\u00f6\u00f6ks. Viimane oli mureks just neile pakendiettev\u00f5tjatele, kelle turule lastud pakendi kogus \u00fcletas vaid veidi andmete esitamise kohustuse piirm\u00e4\u00e4ra.<\/p>\n
\n
K\u00f5ige tavalisem pakendiettev\u00f5te on m\u00fc\u00fcgiettev\u00f5te, kes ostab kaupa ja m\u00fc\u00fcb seda edasi. Vahel arvatakse, et kui ettev\u00f5te ise kaupa ei pakenda, vaid ostab pakendatud kauba sisse ja m\u00fc\u00fcb Eestis maha, siis ei pea pakendiaruandlust pidama. Alati see nii pole.
\nOletame, et ettev\u00f5te ostab kaupa Eesti turult. Sel juhul pole ta pakendi esmakordne maaletooja ja pakendi osas t\u00f5epoolest arvestust pidama ei pea. Kui aga kaup tuuakse pakendatud kujul v\u00e4ljaspoolt Eestit, on ettev\u00f5te toonud selle esmakordselt maale ja n\u00fc\u00fcd on tal kohustus pakendite osas arvestust pidada ja neid deklareerida.
\nLaias laastus v\u00f5ib \u00f6elda, et kui tegeletakse kauba m\u00fc\u00fcgiga, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega puututakse tegevuse k\u00e4igus kokku pakendamisega: seega tuleb pakendite arvestust pidada ning esitada pakendiaruanne. Isegi siis, kui ettev\u00f5te ostab kauba Eestist ja m\u00fc\u00fcb selle Eestis, kuid annab ostjale kauba pakendamiseks tasuta kilekoti, siis on see olemuselt pakend, mille kohta on vaja arvestust pidada.<\/p>\n
Suurem osa pakendiettev\u00f5tjatest on pakendite turult kokku kogumise \u00fclesande lepingu alusel \u00fcle andnud taaskasutusorganisatsioonile – Tootjavastutusorganisatsioon O\u00dc, MT\u00dc Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend O\u00dc ja MT\u00dc Eesti Pakendiringlus. Esines eksiarvamusi, et kui taaskasutusorganisatsiooniga on liitutud, siis ei pea pakendiettev\u00f5te pakendiaruandlusega tegelema. Taaskasutusorganisatsiooniga liitudes p\u00e4\u00e4seb pakendiettev\u00f5te k\u00fcll pakendite turult kokku kogumisest ja taaskasutust\u00f5endi hankimisest jne, kuid tema kohustus on pakendite kohta arvestust pidada ja selle kohta taaskasutusorganisatsioonile andmed deklareerida.<\/p>\n
Pakendimaterjali liigid on pakendiseaduse j\u00e4rgi klaas, plast, paber ja kartong, metall, puit ning muu materjal.
\nKihiline kartong (nt kihilisest kartongist joogipakend) arvatakse paberi ja kartongi hulka. Muu materjalina tuleb liigitada pakendimaterjalid, mida eelnevas loetelus pole v\u00e4lja toodud (nt tekstiil) v\u00f5i pakend koosneb mitmest materjalist ja valdavat materjali ei ole v\u00f5imalik eraldada (nt kihilised pakendid).<\/p>\n
Eraldi teema on korduskasutuspakendid (puitalused), mille arvestuses esines palju vigu.
\nTegemist on pakendiga, mille deklareerimise momendiks on selle Eestis ringlusesse suunamine v\u00f5i j\u00e4\u00e4tmeks muutumine.
\nNii sissetoodud kui ka uute kaupade pakendamise eesm\u00e4rgil Eestist ostetud kaubaaluste kohta tuleb pidada arvestust ja need tuleb deklareerida. Ettev\u00f5tted sageli ei teadvusta, et lisaks kaubapakendile tuleb arvestada ja deklareerida ka kaubaaluseid, mille peal kaup saabub. Puitalustega oli v\u00e4ga palju probleeme \u2013 neid oli arvestatud kas liiga palju, liiga v\u00e4he v\u00f5i polnud \u00fcldse arvestust peetud.
\nKui kaubaaluste koguja m\u00fc\u00fcb Eestist kokku ostetud kasutatud puitaluseid Eesti ettev\u00f5ttele, siis ostja ei tohiks neid n\u00e4idata esmakordselt Eestis turule lastud kaubaalustena, kuna eelnevalt ei ole toimunud kasutusest v\u00e4ljaminekut ehk neid ei ole antud \u00fcle j\u00e4\u00e4tmetena.<\/p>\n
Pakendite m\u00fc\u00fcmine
\nOma tegevuse k\u00e4igus ise kokku kogutud pakendite m\u00fc\u00fcmine on lubatud, kuid pakendiaruandes antud koguse mahaarvestamine lubatud ei ole.
\nPakendite tekkimine tootmises
\nKui ettev\u00f5te tegeleb tootmisega, kus kasutatakse toorainena nt plasti, pappi vms, siis tootmises \u00fclej\u00e4\u00e4vat plasti v\u00f5i pappi deklareerima ei pea. Tegemist on tootmises \u00fclej\u00e4\u00e4va toorainega, mis ei ole pakend.
\nLaevadele \/ lennukitele m\u00fc\u00fcdav kaup
\nTegemist on pakendiga, mis l\u00e4heb Eestist v\u00e4lja ja seet\u00f5ttu ei pea seda pakendit Eesti pakendiaruandes deklareerima.
\nEelnev loetelu ei ole ammendav ja probleeme oli veel. Need s\u00f5ltusid \u00fcldjuhul ettev\u00f5tete tegevusvaldkonnast ja spetsiifikast.<\/p>\n
Puudus \u00fclevaade, mille p\u00f5hjal pakendite arvestust peetakse (raamatupidamistarkvara, laoarvestus, eraldi programmiv\u00e4line arvestus jne).
\nPuudulikult oli dokumenteeritud pakendimaterjali mass ja meetod, kuidas olid saadud pakendite kaaluandmed (kas oli ise kaalutud, pakendatud kauba tarnija poolt saadud alusel, vms). Levinud viga oli see, et kunagi oli ettev\u00f5ttes pakenditega seonduv \u00fcle vaadatud, kuid ajaga on pakendit\u00fc\u00fcp, pakendimass ja pakendi olemus muutunud. N\u00e4iteks kui pakendamiseks kasutatav pappkarp kaalus aasta tagasi 100 grammi, kuid vahepeal toote vorm v\u00f5i tooraine muutus ja n\u00fc\u00fcd kaalub karp vaid 30 grammi. Kui ettev\u00f5te deklareerib endiselt 100 grammiseid pakendeid, deklareerib ta tegelikust rohkem pakendimassi ja maksab taaskasutusorganisatsioonile suuremat teenustasu. Olukord v\u00f5ib olla ka vastupidine: turule toodud pakendeid deklareeritakse tunduvalt v\u00e4hem ja siis tekib risk, et deklareerimata pakendimassi osas tuleb tasuda pakendiaktsiisi.
\nPolnud \u00fclevaadet, kas ettev\u00f5te kogub ise oma pakendeid ning kui nii tehakse, siis kuidas on pakendite kogumine organiseeritud (taaskasutusse suunatud pakendite kohta saadud taaskasutust\u00f5endite olemasolu).<\/p>\n
Pakendiaruande audiitorkontrolli j\u00e4reldused
\nPakendiaruannetes tehti auditeerimise k\u00e4igus sageli t\u00e4iendusi nii pakendiliikide kui ka pakendimasside osas, kuna auditi k\u00e4igus selgus erinevaid asjaolusid, mida ei olnud eelnevalt arvesse v\u00f5etud. Paljudel juhtudel tehti pakendiaruannete kohta audiitori poolt m\u00e4rkusega arvamus.
\nKuna pakendiaruandluses on v\u00e4ga palju n\u00fcansse, soovitame pakendiettev\u00f5tjatel varakult audiitoriga konsulteerida, et edaspidi sujuks pakendiaruandluse koostamine ja pakendiaruande auditeerimine t\u00f5rgeteta.
\nTasub ka teada, et edaspidi v\u00e4heneb ettev\u00f5tete arv, kel on kohustus pakendiaruandele audiitorkontroll tellida. Keskkonnaministeerium koostab pakendiseaduse muutmise eeln\u00f5ud, mille kohaselt on eesm\u00e4rk vabastada alates uuest aastast audiitorkontrolli tegemisest need pakendiettev\u00f5tjad, kes lasevad turule v\u00e4hem kui viis tonni pakendeid aastas. Selliseid ettev\u00f5tteid on Eestis ligi 2000.<\/p>\n