{"id":620,"date":"2020-03-03T12:46:18","date_gmt":"2020-03-03T12:46:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/?p=620"},"modified":"2020-11-16T01:24:43","modified_gmt":"2020-11-15T23:24:43","slug":"kilekott-paberkott-riidekott-mille-keskkonnamoju-on-suurim","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/pakendiaruanne\/kilekott-paberkott-riidekott-mille-keskkonnamoju-on-suurim\/","title":{"rendered":"Kilekott, paberkott, riidekott: mille keskkonnam\u00f5ju on suurim"},"content":{"rendered":"

Viimasel ajal on mitmel pool levinud lugudes viidatud, et paberkott v\u00f5i riidest kott v\u00f5ib kilekotist hoopiski suurema keskkonnam\u00f5juga olla. Sihtasutuse Teeme \u00c4ra haridusekspert Kadri Kalle kirjutab, et kuigi mingis kontekstis v\u00f5ib see nii olla, on oluline vaadata kogu pilti ja koti eluts\u00fcklit.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mida m\u00f5\u00f5dab eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcs?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Toodete (ja teenuste) keskkonnam\u00f5ju hindamiseks kasutatakse enamasti eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcsi meetodit (ingl life cycle analysis<\/em>, LCA). Meetodi taga on omaette teadus ja andmebaasid, mis detailidesse minnes on \u00fcsna keerulised. Lihtsalt ja l\u00fchidalt \u00f6eldes v\u00f5imaldab see hinnata \u00fche toote v\u00f5i teenuse keskkonnam\u00f5ju s\u00fcnnist surmani ehk toormaterjali kaevandamisest\/kasvatamisest kuni utiliseerimiseni. <\/p>\n\n\n\n

Keskkonnam\u00f5ju ei t\u00e4henda siinkohal ainult s\u00fcsinikdioksiidi (v\u00f5i teiste kasvuhoonegaaside) heidet ehk m\u00f5ju kliimamuutusele. See v\u00f5ib t\u00e4hendada ka m\u00f5ju elurikkusele, hapestumisele, veekogude eutrofeerumisele, osoonikihi kadumisele jne. Kokku on kasutusel umbkaudu 18 erinevat kriteeriumi.<\/p>\n\n\n\n

Kuna tegu on kompleksete s\u00fcsteemide hindamisega, valitakse tihti eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcsides vaid osad v\u00f5imalikest m\u00f5judest (sageli vaid \u00fcks neist \u2013 kliimamuutused) ning piiritletakse ka eluts\u00fcklit ennast, tavaliselt neisse piiridesse, mida tootjad kontrollida saavad.<\/p>\n\n\n\n

See \u00fcldjuhul t\u00e4hendab, et vaadatakse m\u00f5jusid, mis on peamiselt seotud tootmisega, v\u00e4hem kasutusfaasiga ja sellega, mis v\u00f5ib juhtuda p\u00e4rast kasutust. N\u00e4iteks kandekottide puhul ei v\u00f5eta arvesse m\u00f5jusid, mis tekivad juhul, kui kott ei l\u00e4he materjalina uuesti ringlusse, vaid satub loodusesse. <\/p>\n\n\n\n

Mitmetes anal\u00fc\u00fcsides on isegi eeldatud, et kilekotid l\u00e4hevad materjalina uuesti kasutusse, kuigi reaalsuses need pigem kas satuvad pr\u00fcgilasse, p\u00f5letusse v\u00f5i lenduvad loodusesse. Kilekottidega seotud suurim probleem aga ongi just see viimane.<\/p>\n\n\n\n

Kui \u00fche kilekoti tootmise keskkonnam\u00f5ju v\u00f5rreldes paberist v\u00f5i riidest kotiga on t\u00f5esti v\u00e4iksem, siis looduses pole teada juhtumeid, kus metsloomad oleksid surnud paber- v\u00f5i riidekoti t\u00f5ttu, k\u00fcll aga on ohtralt n\u00e4iteid kilekoti negatiivsest m\u00f5just loomaliikidele, mikroplastist r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n\n\n\n

Asi pole niiv\u00f5rd materjalis, vaid selle kasutusviisis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teine asi, mida toote keskkonnam\u00f5jus vaadata, on kasutuskorrad. On olnud juhtumeid, kus v\u00f5rreldakse kandekoti \u00fche korra kasutamise keskkonnam\u00f5ju. Sellisel juhul on muidugi riidekoti tootmiseks vaja enim ressursse ja energiat. Kui aga vaatame kui palju kasutatakse keskmiselt \u00fchte riidekotti ja kui palju sama aja jooksul tuleb kasutada kilekotte, nihkub valik riidekoti kasuks.<\/p>\n\n\n\n

Paberkottide h\u00e4da siinjuhul ongi, et kui kasutame neid vaid \u00fche korra, pole needki kuigi paremad kilekotist, sest tegu on \u00fchekordse kasutusega. Eriti kehtib see neil juhtudel, kui paberkotti pannakse toit, mis t\u00e4hendab, et paber on m\u00e4\u00e4rdunud ning seda ei saa ka materjalina uuesti kasutusele v\u00f5tta. <\/p>\n\n\n\n

\u00dcmber t\u00f6\u00f6tada saab ainult toiduj\u00e4\u00e4tmetest, rasvast puutumata paberit. N\u00e4iteks Portugalis, kus on siiani s\u00e4ilinud komme osta saiatooteid v\u00e4ikestest pagari\u00e4ridest, kasutavad paljud inimesed traditsioonilisi riidest nn leivakotte, millega igal n\u00e4dalal oma ostud tehakse. Kreemisemaid tooteid, mis riiet m\u00e4\u00e4rivad, on nii ehk naa m\u00f5istlikum osta karpi, mis v\u00f5iks ka korduskasutatav olla.<\/p>\n\n\n\n

Mida eelistada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Loomulikult ei eelda keegi, et iga\u00fcks meist peaks muutuma spetsialistiks, et uurida konkreetse toote eluts\u00fcklit. L\u00f5puks aitab siin lihtne talupojatarkus: vali materjal, mis peab k\u00f5ige kauem vastu ning kasuta seda nii pikalt kui v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks v\u00f5id m\u00f5elda, mida saaks selle materjaliga teha, kui see algseks kasutuseks enam ei k\u00f5lba. N\u00e4iteks katkise riidekoti saab v\u00f5tta kasutusele puhastusalappidena, punuda ribad kaltsuvaipa v\u00f5i kasutada purustatult m\u00f5ne m\u00e4nguasja, padja vms t\u00e4itena. <\/p>\n\n\n\n

Tekstiili \u00fcmber t\u00f6\u00f6tamiseks on vaikselt tekkimas ka t\u00f6\u00f6stuslikud v\u00f5imalused (Eestis k\u00fcll veel mitte). N\u00e4iteks saab selle teha uuesti niidiks ja sealt edasi uueks kangaks. Plasti ja paberi puhul on ringlussev\u00f5tuv\u00f5imalusi oluliselt v\u00e4hem, kuna kumbki materjal pole selleks piisavalt vastupidav. Riidest kott ise v\u00f5ib olla juba m\u00f5ne teise riideeseme taaskasutus.<\/p>\n\n\n\n

Kui aga riidekott on tehtud kehvast materjalist ja halvasti \u00f5mmeldud et see kiiresti laguneb, v\u00f5ib tugevam kilekott t\u00f5esti keskkonnas\u00f5bralikum valik olla.<\/p>\n\n\n\n

Riidekott kui keskkonnas\u00f5bralik meene?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nad \u201ckorduskasutatav\u201d ja \u201cringlussev\u00f5etav\u201d ei t\u00e4henda, et nii see juhtub. Nagu enne \u00f6eldud, l\u00f5petavad paljud kilekotid pr\u00fcgilas v\u00f5i looduses, kuigi neid on teoreetiliselt v\u00f5imalik ringlusse v\u00f5tta. Mul on sahtlis umbkaudu 15 riidest kotti, mis on peamiselt erinevatel \u00fcritustel meenena kingitud. Kasutanud olen neist maksimaalselt 4-5 kotti, pidevalt kasutan \u00fchte-kahte, \u00fclej\u00e4\u00e4nud lihtsalt seisavad. <\/p>\n\n\n\n

Arvestades riidekottide populaarsusust keskkonnas\u00f5braliku meenena, toodetakse neid pidevalt juurde, et ilmselt kuhugi kellegi sahtlisse seisma minna. Siinkohal peaksid organisatsioonid m\u00f5tlema, mis on p\u00e4riselt keskkonnas\u00f5bralik kingitus.<\/p>\n\n\n\n

Praegusel ajal on aina suurenev t\u00f5en\u00e4osus, et inimesel juba on kodus m\u00f5ni riidest kott. Kingituse saab teha valikuliseks: kui inimene t\u00f5esti soovib seda, saab v\u00f5tta. M\u00f5istlikuimad kingitused minu jaoks on alati olnud kohalikud toidutooted, sest need l\u00e4hevad kasutusse igal juhul ning pole probleemi, kui j\u00e4rgmisel korral sama asja saad.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tvalt: vaata k\u00f5igepealt kui palju mingeid asju \u00fcldse vajad. Kas k\u00f5ik tooted peavad kotti minema? Kas on vajalik osta uus disainer-riidekott, kui tegelikult kodus kandekott olemas? Keskkonnas\u00f5bralikuim on see kott, mis juba olemas on ja mida saab kaua kasutada.<\/p>\n\n\n\n

Allikas: https:\/\/rohe.geenius.ee\/<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viimasel ajal on mitmel pool levinud lugudes viidatud, et paberkott v\u00f5i riidest kott v\u00f5ib kilekotist hoopiski suurema keskkonnam\u00f5juga olla. Sihtasutuse Teeme \u00c4ra haridusekspert Kadri Kalle kirjutab, et kuigi mingis kontekstis v\u00f5ib see nii olla, on oluline vaadata kogu pilti ja koti eluts\u00fcklit. Mida m\u00f5\u00f5dab eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcs? Toodete (ja teenuste) keskkonnam\u00f5ju hindamiseks […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":622,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_themeisle_gutenberg_block_has_review":false,"footnotes":""},"categories":[13],"tags":[77,78,7,79],"class_list":["post-620","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-pakendiaruanne","tag-kilekott","tag-paberkott","tag-pakend","tag-riidekott"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/620","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=620"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/620\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":621,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/620\/revisions\/621"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/622"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=620"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=620"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.1aruandlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=620"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}