2025.aasta oli pakendiaruannete auditeerimise osas töine aasta. Seda seetõttu, et varasemalt muutunud pakendiseadus andis alates 2020 aasta puhta auditi otsusega pakendiaruannetele kolme aastase auditeerimise vabastuse ning vabastuse saanud ettevõtetel tuli 2024 aasta pakendiaruanne auditeerida. Nüüd kui on pakendiauditite suurem laine ühelpool, siis on hea teha kokkuvõte sellest, millised olid peamised tüüpvead pakendiarvestustes.
Need on peamised pakendiaruandluse kitsaskohad:
- Pakendiarvestus jäi unarusse – Paljudel juhtudel peale 2020 aasta pakendiauditi puhta otsuse saamist jäi ettevõtetel pakendiarvestusega tegelemine unarusse. Pakendiseadus sätestab pakendiettevõtjat sisse seadma enesekontrollisüsteemi. Enesekontrollisüsteem peaks tagama selle, et pakendiga seotud kohustusi täidetakse õigesti, järjepidevalt ja selle toimimist on võimalik tagant järgi kontrollida. Puudulik enesekontrollisüsteem tõi tihti kaasa arvestuse unarusse jätmise, millega seoses esinesid arvestuses valdavalt järgmised puudused:
- uuendamata pakendite kaalud;
- süsteemi lisamata uued tarnijad/kliendid;
- uute tarnijate/klientide pakendid jäid kaalumata ning arvestusse lisamata;
- pakendiarvestuse pidamise vastutus oli töötajate vahel ebaselge, seda eriti inimeste vahetuse korral;
- puudus detailne ülevaade pakendiarvestusest ja seadusest tulenevatest kohustustest.
Pakendiettevõtja pakendiarvestuse sise-eeskiri võib samuti täita enesekontrollisüsteemi alusdokumendi rolli, kuid see ei ole pelgalt üldine juhend, vaid kirjeldab detailsemalt, kuidas ettevõte pakendiga seotud kohustusi täidab ja kontrollib. Enesekontrolli süsteemi olemasolu on pakendiarvestuse seisukohalt selgelt oluline dokument ja protseduur, mida tuleks teostada teatud regulaarsusega.
- Korduskasutuspakendi vale tõlgendus – Pakendiettevõtjatele tekitas segadust korduskasutuspakendi mõiste ja selle rakendamine pakendiarvestuses. Üldiselt võib öelda, et korduskasutuspakendi mõiste on definitsiooni põhjal arusaadav. Keerulisem selle juures on see, kuidas seda pakendiarvestuse seisukohalt rakendada. Pakendiauditite käigus tuli välja, et ettevõtetel puudus teadmine selle kohta, millal võib pakendeid korduskasutavana deklareerida ja millal mitte. Selleks, et pakendeid korduskasutatavana deklareerida peavad olema kaetud järgmised eeldused, mis on paika pandud Keskkonnaameti määrusega:
- pakendid on disainitud korduskasutatavateks
- pakendite korduskasutussüsteemi olemasolu koos dokumenteeritud infoga
- pakendi uuesti kasutamine kaupade ümberpakendamiseks ei tähenda automaatselt, et pakendiettevõtja laseb Eesti turule korduskasutuspakendeid.
Ühtlasi ootab Pakendiregister pakendiettevõtjatelt korduskasutuspakendite kohta iga aasta lõpus järgmisi andmeid:
- pakendid on disainitud korduskasutatavateks
- pakendite korduskasutussüsteemi olemasolu koos dokumenteeritud infoga
- pakendi uuesti kasutamine kaupade ümberpakendamiseks ei tähenda automaatselt, et pakendiettevõtja laseb Eesti turule korduskasutuspakendeid.
Kui ülaltoodud eeldused pole täidetud ja Pakendiregistrile vajalik info edastatud, siis tuleb antud juhul pakendid deklaratsioonis esitada ühekorrapakenditena. Auditite läbiviimise käigus tingis see selle, et pakendiettevõtjatel jäi osa pakendimassi korduskasutuspakendina deklareerimata.
Kaasajastamata pakendiarvestus – Mõnelgi puhul tuli ette, et ettevõte pakendiarvestus on ajale jalgu jäänud. Pakendiarvestuse nõuded, mis olid asjakohased auditikohustuse tekkimise hetkel või 2020.aastal ei ole enam samad, mis 2024.aastal. Praegusel hetkel on tavaks saanud, et pakendiarvestus põhineb reaalsetel korrektselt dokumenteeritud kaalumise käigus leitud pakendikaaludel. Korrektselt ja detailselt dokumenteeritud alusandmed loovad eelduse seaduse nõuetele vastavale pakendiarvestusele. Ühtlasi on selline lähenemine audiitorite poolt ka nõutav, kuna vastasel juhul ei ole audiitoril võimalust pakendimassi tekkimise osas vajalikku kindlust saada ja audiitor peab suure tõenäosusega väljastama märkusega otsuse või sootuks otsusest loobuma.
Pakendiaruande auditeerimine tuli üllatusena – Omajagu ettevõtetele tuli üllatusena, et neil tuleb pakendiaruanne auditeerida. Pakendiseaduse kohaselt tuleb pakendiettevõtjal, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui kakskümmend tonni aastas läbi viia audiitorkontroll piiratud kindlustandva töövõtuna. Osad ettevõtted said auditeerimise kohustusest teadlikuks, kui neile saabus märgukiri Keskkonnaametilt pakendiaruande auditeerimata jätmise kohta.
Kokkuvõttena võib öelda, et pakendiaruannetes tehti auditeerimise käigus sageli täiendusi lisadeklaratsiooni näol nii pakendiliikide kui ka pakendimasside osas, kuna auditi käigus selgus erinevaid asjaolusid, mida ei olnud eelnevalt arvesse võetud. Kuna pakendiaruandluses on väga palju nüansse, soovitame pakendiettevõtjatel jooksvalt pakendiarvestusega tegeleda või kaasata varakult väline konsultant, et edaspidi sujuks pakendiaruandluse koostamine ja pakendiaruande auditeerimine tõrgeteta.
Autor: Hans-Kristjan Aasma, 1Aruandlus OÜ juhatuse liige
Artikli on avaldanud ka Äripäev ja RMP
