Pakendiarvestuse loomise põhialused

Pakendiarvestuse loomise põhialused

Pakendiettevõtjad peavad pidama pakendiarvestust. Korrektse pakendiarvestuse süsteemi loomisel tuleks pakendiettevõtjal lähtuda ettevõtte kauba liikumisest.

Soovitused pakendiarvestuse loomisel

Alustada võiks  dokumendist nimetusega “Pakendiarvestuse põhimõtted”. Et dokument oleks ajakohane ja sisukas tuleks alustuseks läbi mõelda alljärgnevad küsimused.

  • Kes vastutab ettevõttes pakendiarvestuse eest (ametikoht)?
  • Millise taaskasutusorganisatsiooniga on sõlmitud leping?
  • Milliste kaupade pakendamisest tekib deklareeritav pakend?
  • Milliseid pakendiliike kasutatakse?
  • Milliseid korduvkasutatavaid pakendeid kasutatakse?
  • Kuidas on korraldatud veopakendite arvestus (tavapäraselt puitalused)?

Loodud dokument on juhendmaterjal nii uuele kui ka teis(t)ele pakendiarvestusega tegeleva(te)le töötaja(te)le. Juhendis kirjeldatu on n-ö ettevõtte pakendiarvestuse baaspõhimõtted, mis on abiks töötajale sisseelamisperioodil või mälu värskendamiseks igapäevaste ülesannete täitmisel. Dokument on abiks ka pakendiaruande auditeerimisel.

Pakendite üle arvestuse pidamiseks tuleks Excelis koostada abitabel, kus on kirjas järgmised parameetrid:

  • tooteartikli unikaalne kood,
  • tooteartikli nimi,
  • Eestisse müüdud kogus,
  • kauba mõõtühik,
  • ühikute arv ühes müügipakendis,
  • müügipakendi kaal,
  • müügipakendi kaal ühe ühiku kohta.

Kui toote pakend ei muutu, siis saab ühe ühikuni taandatud kaalu kasutada ka järgnevatel perioodidel, kui muutub ainult Eesti turule paisatud kauba kogus.

Samad andmed tuleb koguda nii müügi-, rühma- kui ka veopakendi kohta ja lisada kõik kasutatavad pakendiliigid.

Ühikute arv ühes müügipakendis on enamasti märgitud toote pakendile ja kaal on võimalik leida selle füüsilisel kaalumisel või küsida vajalikke andmeid tarnijalt/tootjalt. Arvestuse perioodiks on tavapäraselt kuu, kvartal või poolaasta, vastavalt aruannete esitamise sagedusele, mis on kokku lepitud lepingulise taaskasutusorganisatsiooniga.

Eraldi arvestust tuleks pidada sisseostetud pakendite üle. Sisseostetavaks pakendiks on sageli pakkelindid, pakketeip või kile. Sisseostetud pakend lisatakse sageli kaubale, et kaitsta seda edasisel transportimisel või jaotatakse kaup väiksemateks saadetisteks ümber. Sisseostetud pakendi puhul on toote kaal märgitud enamasti ostuarvele. Kui mitte, siis on soovitav külastada tarnija veebilehte või küsida toote kohta täpsustusi. Alati jääb võimalus sisseostetud pakend ise üle kaaluda.

Kui ettevõttes toimub pakendite korduvkasutamine, siis pidage ka selle üle eraldi arvestust. Korduvkasutatav pakend jõuab pakendiaruandesse siis, kui see ringlusest kõrvaldatakse. Eraldi arvestuse pidamine aitab vältida üledeklareerimist ja kõrgema tasu maksmist lepingulisele taaskasutusorganisatsioonile.

Autor

Janno Roosimets

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga