Eestis süveneb vanarehvide probleem

Eestis süveneb vanarehvide probleem

Vanarehvide käitlemisega tegelevate organisatsioonide sõnul puudub Eestis seadusandlus, mis motiveeriks eranditult kõiki rehviettevõtteid vanarehve nõuetekohaselt koguma ja taaskasutama.

Olukorda kasutavad ära nn halli sektori firmad, mis toovad rehve Eestisse, aga ei hooli vanarehvide taaskasutamisest, leiavad tootjavastutusorganisatsioonid (TVO) MTÜ Eesti Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus.

Vastavalt jäätmeseadusele kohustub rehvide maaletooja tasuma TVO-le kokkulepitud tasu iga Eestisse müüdud rehvitonni pealt, millega tootja delegeerib tootjavastutuse TVO-le.

TVO-de hinnangul suurendab kohustusi mittetäitvate ettevõtete tegevus keskkonnariske, paneb seadusekuulekad ettevõtted halvemasse konkurentsiolukorda ning vähendab jäätmeseadusest tulenevat maksutulu.

«Rehvidele kehtib tootjavastutuse põhimõte, mis tähendab, et rehvide tootjad ja maaletoojad on kas ise või TVO-de kaudu kohustatud tagama nende valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvide hilisema kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise. Tegelikkuses paljud rehvitootjaid ja -maaletoojaid eiravad oma kohustusi ning nende tegevuse tagajärjed mõjutavad lisaks teistele rehviettevõtetele laiemalt ka tarbijaid, keskkonda ja riiki,» ütles Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme.

Kuurme sõnul tuleb taunida tegevust, kus rehvidega kauplevad ettevõtted ei tasu sentigi käitlemistasu, kuid sokutavad vanarehvid tasuta vastuvõtupunktidesse, mida finantseerivad TVO-d.

Eestis peab määruse järgi vanarehve võtma vastu vähemalt 70 kogumispunktis üle Eesti, mida suudavadki täita vaid kaks TVO-d, kelle alla on koondunud teatud hulk rehviettevõtted.  Keskkonnainspektsioon kontrollib praegu vaid TVO-de ja üksikute rehviettevõtjate poolset määruse täitmist, mistõttu paljudele ettevõtetele kontroll ei laiene.

Halli sektorisse kuuluvad peamiselt kasutatud rehvide maaletoojad, kuid ka rahvusvahelised internetikaubamajad. Need ettevõtted müüvad rehve ilma kogumis- ja taaskasutuskulusid kandmata. Lisaks võivad selliste ettevõtete poolt turule lastud ja seejärel kasutuskõlbmatuks muutunud rehvid jõuda loodusesse või mõnda ebaseaduslikku prügilasse ja reostada keskkonda.

«Lisaks on lahendamata Eestis esmaregistreeritavate sõidukite alt tulevate rehvidekogumise ja taaskasutamise küsimus. Nõuetekohaselt deklareeritud rehve lastakse Eestis aastas turule ligi 11 000 tonni. Eelmisel aastal toodi esmaregistreeritavate sõiduautode, veoautode, busside, traktorite ja haagistega Eestisse hinnanguliselt lisaks 9200 tonni rehve – see on oluline kogus Eestis turule lastavatest rehvidest. Seega langeb suur osa selliselt sissetoodavate rehvide taaskasutamise kulust ebaõiglaselt ainult rehvide maaletoojate peale,» ütles MTÜ Rehviringlus juhatuse liige Einar Teesalu.

Kõik rehvitootjad- ja maaletoojad saavad vanarehvide kogumist korraldada Eestis nii iseseisvalt kui ka kollektiivselt läbi TVO.

Rehvidega tegelevatel ettevõtetel on kohustus registreerida end Riiklikus Probleemtooteregistris (PROTO), kuid palju on neid, kes eiravad seda kohustust, ei esita seal rehve puudutavaid deklaratsioone või deklareerivad tegelikkusest väiksemaid koguseid.

Ernst & Youngi sõltumatu kontroll näitas, et valesti deklareerimist esineb ka TVO-dega liitunud ettevõtete seas.

Ettevõtted, mis hoolsalt tegelevad rehvide deklareerimise ja taaskasutamisega, ei suuda finantseerida lisaks nn halli sektori poolt turule lastude rehvide käitlemist.

Allikas: Tarbija24.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.