Keskkonnaministeeriumi kiri puitaluste arvestuse kohta

Keskkonnaministeeriumi kiri puitaluste arvestuse kohta

Keskkonnaministeeriumi kiri puitaluste arvestuse  põhimõtete kohta

 

Pöördusite meie poole küsimustega ühtse seisukoha kujundamiseks pakendiseaduse tõlgendamisel pakendiarvestuse osas.

Palusite seisukohti koos viitega õigusaktidele alljärgnevate olukordade puhul:

1) Milline osapool (maaletooja, transpordiettevõte, logistikaettevõte) peab deklareerima Eestisse sissetoodava kauba pakendi (sh kaubaalused, kaubaaluse ümberpakendamisel kasutatav käsikile), kui:

 

a) Transpordiettevõte toob Eestisse teise ettevõtte (maaletooja) kaupa ja kauba pakendit?

Vastus: Pakendiseaduse (edaspidi PakS) § 24 lõike 4 kohaselt on pakendiettevõtja kohustus turule lastud pakendatud kauba kohta pidada arvestust ja esitada pakendiregistrisse andmed kalendriaasta kohta. Kirjeldatud olukorras on pakendiettevõtja kauba omanik ja tema peab ka esitama andmed pakendiregistrisse.

b) Logistikaettevõte toob Eestisse maaletooja kauba, pakendab kauba ümber (ümberpakendamise käigus võib tekkida jääde ja samas lisatakse pakendit juurde) ja saadab ümberpakendatud kauba edasi maaletooja kliendile?

Vastus: Andmete esitaja on maaletooja (pakendiettevõtja), kuna tema on pakendatud kauba maaletooja. Logistikaettevõte osutab maaleoojale ehk pakendiettevõtjale teenust, mille käigus kauba omand temale edasi ei lähe ja kogu tegevus toimub maaletooja nimel. Teenuse osutamise käigus tekivad logistikaettevõttel pakendijäätmed kui tootmises tekkivad jäätmed. Ümberpakendatud toodete pakend on Eestis turule lastud kauba pakend, mille kohta pakendiettevõtjal ehk maaletoojal tuleb arvestust pidada ja esitada andmed pakendiregistrisse.

2) Kui ettevõte ei pea arvestust ringluses olevate kaubaaluste üle (peab arvestust vaid turule toodud kaubaaluste koguse üle, kuid ei ole loonud süsteemi, et jälgida, kui suur osa kaubaalustest jääb turule ringlema), siis kas selliseid kaubaaluseid tuleks liigitada ühekorra- või korduskasutuspakendiks? Kas selliseid kaubaaluseid tuleks deklareerida pakendiaruandes?

 

Vastus: Korduskasutuspakendi kohta kehtib standard EVS-EN 13429: 2004, mis piiritleb korduskasutatavaks liigitatavale pakendile esitatavad nõuded ning sätestab menetlused neile nõuetele ja nendega seonduvate süsteemide vastavuse hindamiseks. Selles on kirjeldatud korduskasutussüsteemid ning ühena neist on hübriidse tsükli süsteem (punkt 3.9), mille kriteeriumite seas on, et korduskasutuspakend jääb lõpptarbijale, jääb tühjendaja omandusse ja ta võib olla pakendi uuesti täitja.

Pakendatud kauba maaletooja puhul on kaubaalused sisuliselt korduskasutuspakend, kuna kauba tootja on need kauba pakendamiseks kasutusele võtnud ja need liiguvad kaubaga edasi. Kui pakendiettevõtjal ei ole informatsiooni, mis nendega edasi saab, siis pakendiregistrisse tuleks need esitada kui ettevõtjal ringlusest välja läinud korduskasutuspakend.  Kui tegemist on Eesti tootjaga ja ta pakendab alustele oma tooteid, siis ta otsustab ise, kas laseb need turule ühekorrapakendina või ringluspakendina, mis tähendab, et on loonud endale süsteemi aluste ringluseks. Vastavalt sellele tuleb need ka deklareerida.

3) Ettevõte toob kauba koos kaubaalustega välisriigist esmakordselt Eesti turule ja müüb osa kaubaalustest edasi käitlejale, kes ostab kokku nii kasutuskõlblikke kui ka katkiseid kaubaaluseid ning müüb kasutuskõlblikud kaubaalused omakorda edasi.

 

a) Kas kasutuskõlblikke (tervena üle antud) kaubaaluseid käsitletakse jäätmena käibelt kõrvaldatud korduspakendina või veel käibel oleva korduskasutuspakendina ja miks?

Vastus: Kui kaubaalused on edasi müüdud kui kasutuskõlbulikud tooted, siis on need käibes olevad korduskasutuspakendid. Vastavalt komisjoni 22. märtsi otsuse 2005/270/EÜ artikkel 3 punktile 2 korduskasutuspakendeid ei käsitleta pakendijäätmetena, kui need saadetakse korduskasutusse tagasi. Korduskasutuspakendeid ei käsitleta turule lastud pakendina pärast korduskasutamist ning uuesti kättesaadavaks tegemist.  Kui alused müüakse edasi jäätmetena, keskkonnaministri 14.12.2015 määrusele nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ vastava jäätmekoodiga (puitaluste jäätmekood 15 01 03), siis need on ringlusest välja läinud korduskasutuspakendid.

b) Kui kasutuskõlblikena üle antud kaubaaluseid käsitletakse käibel oleva korduskasutuspakendina, siis milliste kriteeriumide järgi kvalifitseerub kaubaaluse ostja käitlejaks?

Vastus: Kaubaaluste ostja kirjeldatud juhul on vahendaja ehk korduskasutuses olevate aluste edasi müüja vajajatele ja ei kvalifitseeru kaubaaluste käitlejaks jäätmeseaduse § 10 tähenduses.

c) Kuidas peaks pakendiarvestuses kajastuma nimetatud käitlejale üle antud katkiseid kaubaaluseid?

Vastus: Katkiste, kasutuskõlbmatute kaubaaluste üleandmine peab toimuma saatedokumendiga, millele on märgitud jäätmekood (vt a) vastust). Sel juhul on ostja jäätmekäitleja, kellel on õigus (jäätmeluba või registreering) teha pakendijäätmete (käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendi) korduskasutamiseks ettevalmistamist vastavalt VV 08.12.2011 määruses nr 148 sätestatud toimingule R3k. Pakendiarvestuses tuleb kajastada käitlejale üle antud katkiseid kaubaaluseid käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendina.

4) Kuidas kajastada pakendiettevõtte aruandes punktis 3 kirjeldatud käitlejalt  ostetud ja kaubaga edasi müüdud kaubaaluseid?

 

Vastus: Kui ostetakse ringluses olevaid kaubaaluseid, siis peavad need kajastuma ettevõtte raamatupidamises, pakendiregistrisse neid ei deklareerita. Seda peab teadma vahendamise ja jäätmekäitlusega tegelev müüja ning oma müügidokumendi vastavalt ka vormistama ehk lisama info „korduskasutus“. R3k toimingu tulemusel saadud kaubaalus on uus, mis tähendab et pakendiettevõte peab käitlejalt soetatud kaubaaluseid arvestama oma pakendialases arvestuses sama põhimõtte alusel, kui muude pakenditega, mida ettevõte võtab kasutusele esmakordselt.

5) Ettevõte A toob pakendatud kaupa Eestisse ning müüb selle kauba ettevõttele B. Ettevõte B müüb kauba Eestist välja ja osaliselt ka Eestisse.

 

a) Kas ettevõte A võib selle pakendi, mis on tema poolt ettevõttele B müüdud ja Eestist eksporditud, oma pakendiaruandest välja jätta?

Vastus: Võib küll juhul, kui tal on tõendus selle koguse kohta, mille B eksportis koos kaubaga.

b) Milliste dokumentide alusel peab tõendama ettevõte A teise ettevõtte B poolt pakendi eksporti?

Vastus: Otsest nõuet selle kohta ei ole, kuid see peab olema dokumentaalselt tõestatav näiteks kinnituskirjana, milles on märgitud kauba ekspordi saatedokumendi number, kauba saaja ja muud asjakohased andmed põhimõttel, et pakendi liikumine oleks jälgitav.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.