Pakendiarvestus – teha ise või osta teenust sisse?

Pakendiarvestus – teha ise või osta teenust sisse?

Teenuse tellimisele tasub mõelda kindlasti selliste tööde puhul, kus spetsiifiliste teadmiste omamine võib säästa sinu ettevõttele raha ja aega. Pakendiseadust on viimastel aastatel oluliselt muudetud ja riigil on mitmeid mõtteid, et pakendiarvestust tulevikus veelgi ümber korraldada. Nende muudatustega kursis olemine nõuab töötajate aega ja tähelepanu.

Teatavasti on pakendiarvestuse pidamine Eestis kohustuslik kõigil nendel ettevõtetel, kes paiskavad oma tegevuse käigus pakendeid Eesti turule. Seega on tegu just sellise kohustusega mille alaseid teadmiseid vajab iga pakendatud kaupu Eestisse toov ettevõte. Sellised teadmised aga töötajatel sageli puuduvad, sest tegemist on piisavalt spetsiifilise valdkonnaga, mida mõjutavad lisaks Eesti riigi seadustele ka Euroopa Liidu direktiividest tulenevad seadused. Viimane säärane seadusemuudatus hakkas kehtima 2019. aasta algusest, mille alusel pakendiettevõtjad ei tohi enam tarbijatele tasuta jagada õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte.

Miks osta pakendiarvestuse teenust sisse?

Pakendiarvestust võetakse tihti kui tülikat lisakohustust, mis ei kuulu otseselt mitte ühegi osakonna vastutusalasse. Seega antud teenuse sisse ostmine vabastaks ettevõtte töötajad sellest kohustusest ja nad saaksid oma väärtuslikku tööaega kasutada põhiliste tööülesannete täitmiseks. Kasvava majanduse ja sellega kaasneva tiheneva konkurentsi keskkonnas on ettevõtted üha enam suunanud oma pilgud teenuste sisseostule, nähes selles eelkõige head võimalust kulude kärpimiseks.

Palju võib rahaliselt võita täpse arvestusega?

Tooksin siinkohal ühe näite plastpakendi arvestamisest.

Oletame, et ettevõte A ja B toovad mõlemad maale 2,5 tonni plastikut kvartalis. Kui ettevõte A deklareerib kogu plastiku müügipakendina oleks tema taaskasutusorganisatsioonile tasutav summa  55% taaskasutusmäära juures 561 eurot.

Ettevõte B seevastu peab täpset arvestust müügipakendi ning veo- ja rühmapakendi osas, ning deklareerib need samadel tingimustel eraldi vastavalt 1,5 tonni ja 1 tonn.

Ettevõtte A taaskasutusorganisatsioonile tasutav summa oleks antud juhul 561 eurot, mis on 164 eurot rohkem kui seda tasub ettevõte A.

Selliseid vigu aitavad Teil vältida 1Aruandlus OÜ spetsialistid, kes vajadusel korrastavad olemasoleva või loovad täiesti uue korrektse arvestuse.

Ettevõte A Ettevõte B
Pakendimass kokku: 2,5 tonni
Müügipakend: 2,5 tonni
Veo- ja rühmapakend: –
Pakendimass kokku: 2,5 tonni
Müügipakend: 1,5 tonni
Veo- ja rühmapakend: 1 tonn
Kulu kokku: 561 eurotKulu kokku: 397 eurot
(Võit kokku 164 EUR)

Kindlus audiitorkontrolli korral

Eelnev näide ilmestab hästi, et ka väikesest muudatusest võib saavutada kulude kokkuhoiu. Sama näite alusel toovad mõlemad ettevõtted maale üle 5 tonni pakendeid aastas, mis tähendab automaatselt pakendiaruande auditeerimise kohustust. Puuduliku arvestusega võivad ettevõtted omale selle kohustuse hoopis üle deklareerimisega ise põhjustada ja see oleks ka ettevõttele otsene rahaline väljaminek. Teenust sisse ostes vaatame deklareeritud kogused põhjalikult üle ja aitame vajadusel auditi läbiviimisel. Võtke meiega ühendus kodulehe kaudu – www.1aruandlus.ee.

Autor Hans-Kristjan Aasma

Allikas 1aruandlus.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga