Statistikaameti üleskutse peale laekus ainult 54 ettepanekut

Statistikaameti üleskutse peale laekus ainult 54 ettepanekut

Statistikaameti nelja kuu jooksul tehtud mitmele üleskutsele teatada dubleerivast andmekogumisest, laekus 54 ettepanekut. Nende põhjal tuvastati andmete täielik või osaline topeltküsimine 4 küsimustiku puhul.

Kevadel kutsus Statistikaamet ettevõtjaid juuli lõpuni teatama, kui amet on ettevõtte tegevuse kohta küsinud andmeid, mida too on viimase 12 kuu jooksul riigile juba esitanud. „Statistikaamet on igal aastal vähendanud ettevõtete halduskoormust. Kasutame statistika tegemiseks enam kui 100 riikliku andmekogu andmeid, eeltäidame küsimustikke registritest saadud andmetega ning vähendame ettevõtete arvu, kes peavad andmeid esitama,“ selgitas Statistikaameti peadirektor Mart Mägi üleskutse tausta. „Tahtsime üleskutsega halduskoormuse vähendamisele hoogu juurde anda ja kaardistada andmekogud või andmestikud, mida saaks statistika tegemiseks kasutada, aga mis mingil põhjusel on meie tähelepanu alt välja jäänud,“ märkis Mägi.

Topeltküsimise näites palus amet ettevõttel märkida, millises Statistikaameti küsimustikus olev küsimus kattub juba riigile esitatud andmetega ning register või asutus, kellele samu andmeid esitatakse. „Mida täpsem on viide, seda kiiremini saab Statistikaamet allika kasutusele võtta,“ selgitas Mägi.

Üleskutses oli ka märgitud, et andmete topeltküsimine ei ole see, kui: 1) viimase 12 kuu jooksul esitatud andmed on Statistikaameti küsimustikus eeltäidetuna; 2) mõõdetav ajaperioodi erineb; 3) andmete detailsus erineb (nt EL-i lähetatud kauba maksumuse alusel ei saa järeldada kaubagruppi ega -kogust); 4) definitsioon erineb (nt brutokuupalk ja töötasu väljamakse on erineva sisuga).

Andmete täielik või osaline topeltküsimine tuvastati 4 küsimustiku puhul.

1) Küsimustik „Energia“. Ettevõtted juhtisid tähelepanu, et igakuised toodetud elektrienergia kogused esitatakse automaatselt Eleringile.

Statistikaamet rääkis Eleringiga läbi ning kokkulepe neilt andmete saamiseks on olemas. Praegu käib andmeallika vahetuse ettevalmistamiseks andmete analüüs.

2) Küsimustik „Laonduse ja veondust abistavate teenuste hind“. Ettevõtted juhtisid tähelepanu, et aruandekuu andmeid esitades peavad nad eelmise kuu andmed iga kord uuesti sisestama. Samas on need aruandekuu andmetena korra juba esitatud.

Veerg “Ühiku hind eelmisel kuul, eurot” on vajalik ettevõtetele, kellel lisandub uusi teenuseid või kelle teenused muutuvad aasta jooksul. Statistikaamet leiab tehnilise lahenduse, et ettevõtted, kes on teenuse hinna korra esitanud, ei peaks lahtrit aasta jooksul uuesti täitma.

3) Küsimustik „Teadus- ja arendustegevus“. Avaliku sektori ettevõtted juhtisid tähelepanu, et küsimustik sisaldab osaliselt andmeid, mida nad esitavad Riigi Tugiteenuste Keskusele saldoandmike aruannetega.

Statistikaamet teeb Riigi Tugiteenuste Keskusega koostööd ja analüüsib saldoandmike info koosseisu. Andmete sobivuse korral kasutame neid küsimustiku eeltäitmiseks või hõivame otse süsteemi.

4) Uue ettevõtte küsimustik. Ettevõtted juhtisid tähelepanu, et alustava ettevõtte andmed on Äriregistris ning Maksu- ja tolliametis olemas.

Statistikaameti jaoks on oluline, et ettevõtte tegevusala oleks korrektselt määratud ja ettevõte oleks kaasatud ainult tema tegevusala uuringutesse. Äriregistrisse registreerimisel võib juht Eesti majandustegevuste klassifikaatorist (EMTAK) ettevõtte tegevusala valikul eksida või registreerimisjärgsel perioodil kohandada ettevõtte tegevust vastavalt turuolukorrale. Äriregistrisse kantud andmeid uuendab ettevõte vaid korra aastas majandusaasta aruande põhjal. Seetõttu jätkab Statistikaamet uue ettevõtte tegevusala täpsustamist, küsides vähemalt kaks kuud tagasi registreeritud ettevõtetelt informatsiooni nende pakutavate toodete ja teenuste kohta, kuid otsib jätkuvalt võimalusi uute andmeallikate kaudu antud küsimustikust loobumiseks.

Samuti märkisid ettevõtted, et Haigekassa ja Konjunktuuriinstituut koguvad andmeid, mida nad on mõnele teisele riigiasutusele juba edastanud.

Ettevõtted nimetasid ka Statistikaameti küsimustikke „EKOMAR,“ „Palk ja tööjõud,“ „Palgalõhe,“ „Majandustegevus,“ „Intrastat“ ja „Mesindus,“ ent nende puhul pole tegemist topeltküsimisega, sest riigile viimase 12 kuu jooksul esitatud andmed on Statistikaameti küsimustikus ettevõtte jaoks eeltäidetud, mõõdetav ajaperiood, kogutavate andmete detailsus või definitsioon erineb.

Mart Mägi tänab kõiki ettevõtteid, kes üleskutsele reageerisid ja ametiga oma tähelepanekuid jagasid. „Lähikümnendi nutika riigi ja andmepõhiste otsuste tegemise olulisim alustala on kvaliteetsed, õiges vormis ja õigeaegsed andmed,“ märkis Mägi. „Peame looma riigis andmete mõistliku taaskasutamise võimekuse ning jälgima, et üht andmestikku ei kogutaks mitu korda.“

2018. aasta üleskutse kokkuvõte

Samuti saab Statistikaameti veebilehel jätkuvalt anda topeltküsitavate andmete kohta infot.

Allikas: www.Stat.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga